08 detsember, 2015

Villa vol 6: Jauran sisekujundusest

See on päris hirmus, kui vägivaldselt aeg edasi läheb, kui arvestada seda blogipostide järgi. 0ll oli reedel "töölähetusel" Rakvere Spas ning ma korraks mõtlesin, et kirjutaks. Aga siis ma jäin Pineresti passima, nägin jälle seda õpetust, mille tegemist olin varem juba kaalunud ning asjadki juba ostnud. Ja no siis ma jäin seda tegema, samal ajal TLC'd passides (targemaks ei saanud, aga nägin palju pruute ja ülekaalulisi inimesi). Kokkuvõttes ~9 eurot mitmeks aastaks, kuigi ennast teades, kaob see kuhugi karpi ja kappi ära ja ma tegelikult ei kasuta seda mitu korda. Eriti nüüd, kolimise eel.

Kusjuures see pani mõtlema, et ma pole nii ammu ühtegi leevikest näinud.
Aga hoidke oma hobuseid ja ärge veel meie üle rõõmustage - me ei ole veel kolinud ega ei tea täpsemalt kuupäeva kui "mingi jaanuari alguses". Ja tegelikult on see natuke hirmus, küll kerge põnevuse kõrvalnoodiga. Aga ikkagi hirmus.
Sest me ju läheme Tartust ära ikkagi. Uus koht on küll selline Tartu äärelinn, aga 25 kilomeetrit on 25 kilomeetrit, mida ikka niisama läbida ei saa. Me ei ole küll tea mis spontaansed väljaskäijad, plaanid on tihti ikka nädal ette tehtud, aga nüüd peab planeerimist veel rohkem olema. Kindlasti lähevad päevad selle võrra pikemaks, mitu korda päevas edasi tagasi sõita ei ole ilmselgelt mõttekas ja kojusõidud jäävad pigem õhtusse. Samas, seda magusamaks muutub kojujõudmine ja siis mingist hetkest ei taha ma sealt majast kunagi välja minna ja võtan kõik ümbruskonna kassid endale ja 0ll peab sellega lihtsalt leppima. Kusjuures ma tean juba kõiki ümbruskonnas ringi luusivaid kasse, kellest enamusega ma ka suur sõber olen, niiet see ei saaks väga raske korraldada olla.
Teiseks on see hirmus, sest nüüd on lõpuks see hetk, kui peab hakkama mõtlema sisekujundusele. Nagu. Asjad peavad omavahel kokku minema ja sobima ja iga muster teeb midagi toaga, suuremaks või kõrgemaks või hoopis väiksemaks ja see värv paneb sind magama ja selle värviga sööd sa rohkem. Ja kõik need asjad jäävad ju sinna pikemaks ajaks ja me peame seal pikka aega sees elama. Enam ei ole, et "oh vaata seda 3€ maksvat tapeeti siit Realisatsioonikeskusest, mis on natuke ilusam, kui see praegune, mis seal üürikorteris on, suva, nagunii me seal mingi väga pikalt pole". Nüüd on "vaata seda tapeeti, mis noh okei, enamvähem on ilus ja mille ju põhimõtteliselt võiks seina panna, aga miks ta maksab 38€ rull? lähme ära." Ma ei ole kunagi aru saanud, miks inimesed on nõus asjade eest nii palju maksma, eriti tapeedi. Kuigi nüüd oleme ise natuke samasugused, tellisime suurde tuppa aksendiseinaks (aksendisein peab alati olema, muidu ei ole mingi elamine) kaks rulli tapeeti 40€ eest. Ebay'st, ilma katsumata, lootes ainult Pinteresti näidispiltide peale.
See Pinterestis käimine (kes ei tea, siis Pinterest on keskkond, kus on miljonite kaupa pilte ja ideesid absoluutselt igal teemal, alates kodu sisustamisest kuni oma Pekingi paleekoerale ja tütrele samasuguse punupatsi tegemisest) on ka üks jube tüütu haigus. Vahin neid seal sadade kaupa (no, sisekjundusi, mitte punutisi), aga enamustel on midagi viga. Teine enamus paneb oma ebapraktilisusega pead vangutama. Ma nüüd muidugi ei leia ühtegi näidet, aga enamus on seotud vannitoaga, kuhu ehitatakse niiskust ja hallitust koguvaid lahendusi. Ja enamus on nii ühesugused, eriti köögikappide lahendused, mis kipuvad olema sellised IKEA stiilis valged poolromantilised kapid rustikaalsete käepidemete ja sisseehitatud võileivagrillide ja proseccojahutitega.

No nüüd teate küll, milliseid kööke ma mõtlen.
Muidugi on nad ilusad ja stiilipuhtad, aga ole siis tark ja mõtle välja, kas sulle need tegelikult ka meeldivad või meeldivad, sest iga teine pilt igas keskkonnas on sellistest köökidest ja see stiil on sulle lihtsalt pähe sööbinud. Kui ei suuda välja mõelda, kumb nendest variantidest, siis tee paar hinnapäringut ja igasugune isu neid oma kööki saada läheb üle.
Raske on ikkagi. Ehitada on suva, sest kedagi ei huvita, mis värvi on isevalguv tasandussegu või et üks pruss on hallim, kui teine. Peamine, et see kõver ei oleks (olen nüüdseks väga teadlik, et millimeetrid on väga tähtsad). Vahet pole, et ma tunde oma elust Simsi mängides olen veetnud, kõik see praktika on läinud. Valikut on, isegi liialt, aga ma vist suudan rohkem keskenduda sellele, mis mulle üldse ei meeldi või mis lausa naeruväärne on. Miks ma peaks tahtma panna oma vannitoaseinale plaadi kose all seisva poolpalja naisega, ükskõik, kui suur või uhke see vannituba ka oleks või kui palju raha mul parasjagu rahakotivahel on?
Aeg-ajalt käin üle ka Eesti erinevaid remondiblogisid, ja loen hapumagusa kadedustundega, kuidas nende ainukesed mured on, kust leida piisavalt ilusalt kukkuvaid kardinad ja tuba kokku siduv vaip. Tegemist on muidugi enamasti blogidega, kelle köökides on need  IKEA stiilis valged poolromantilised kapid rustikaalsete käepidemete ja sisseehitatud võileivagrillide ja proseccojahutitega.
Ma tean, et ma ei ole selline ja tahan ajada oma rida ja enamasti on mul tungiv vajadus teha kõike vastupidi üleüldisele voolule, aga samas millegipärast tunnen endas survet hoida mingit seda modernset ja moodsat joont. Küll ma leian selle kõike kokku siduva joone ka kunagi, aga siis ilmselt läheb see selleks ajaks juba retro kategooria alla.
Näiteks olengi Pinterestis ära salvestanud just tumedate või värviliste kappidega pildid, lisaks panin just tähele, et need kipuvad olema sinakad. Aga ei tule ka seda, sest matsime ise kappide ehitamise idee juba ammu maha ning poekomplekti ei ole mõtet kohe alguses üle värvida.

"Doctor Who"l on väga suur süü kanda, et mulle sinine nii väga meeldib.
Lisaks, panite tähele, et ma läksin sujuvalt "meie" pealt "minu" peale? Ei, ma ei füürerda üksi ilma 0llita sisekujunduse suhtes, kõik saab läbi arutatud ja koos vaadatud, aga kuna ma neid pilte vahin päevast päeva (samal ajal mängib 0ll teises arvutis tulnukamängu) ja sealt tulenevalt igasuguseid ideesid genereerin, siis ma lubasin endale seda minatamist.
Üleüldises plaanis on mõte olemas, et peaks tulema selline pastelne-hele-(tume)puidune. Mitte, sest hele ja valge moes on, vaid sest väike elamine ja tumedamate toonide ja väga julgete mustritega jääb asi tõesti visuaalselt kitsaks. Enamus seinadesse jääb värvitud kips (me ei ole seda "kips pole sein ja laminaat pole põrand" usku), põrandale laminaat või plaadid. Üks köögisein jääb seal juba olnud puiduks, ülejäänut ma veel ei tea. Vannitoa põrandaplaadid said meil ostetud juba suvel ja on puiduimitatsiooniga saviplaadid, ülejäänut ma ei tea. Suurde tuppa (mis alguses on ühtlasi ka magamistuba) tuleb see hingehinnaga tapeet, rohkem ei tea. Tahaks mingeid erksaid värve sisse tuua, mulle näiteks hullult meeldib see Kauburi kaubamaja uus välimus - üleni hall, aga erkkollased uksekaared, aga ma ei tea, kas ma oskan ja julgen.

Ma ei tea, kumb enne oli, kas meeldis Kauburi uksevõlv või need pildid, sest ilmselgelt mingi värk kollasega on.
Ja mis põhiliseks mantraks saab - praktilisus üle välimuse. Teades mu suurepäraseid plökerdamisoskusi, peavad köögikapid olema tumedad, vähemalt alumised. Hästi palju elektripistikuid, sest see pikendusjuhtmemajandus on jube. Ja no muud sellised asjad, mida ülejäänut veel ei tea. Millegipärast pole mu arvestatavast enesekindlusest selle teemaga seoses üldse midagi alles.
Sissekolimiseks on meil aga veel vaja asju teha, kuigi eelmise postiga võrreldes on ka maja sees ikka juba silmaga nähtavaid edasiminekuid. Soojustatud ja tehtud on elutoa-köögi põrand, mis võrreldes eelmise põrandaga tõstis elamist päris korralikult. Nüüd on meil suures toas ka "suuremad" aknad, sest kõrgema põrandaga muutus ka toa kõrguse ja akna vahekord, mis neid visuaalselt suurendas (no see ongi see, millest ma enne rääkisin, et iga triip teeb ruumiga midagi).

Siin küll veel viimane lõpp tegemata, aga tegelikult nüüdseks juba valmis.
Vannitoas on tehtud raamistik, millele peale siis lõpuks vannituba ise tuleb, nö tuba toa sees, pluss uuesti ehitatava seina raam ja ukseauk.
Sama ka siin, tegelikult on juba kõvasti rohkem valmis. Also, ma täitsa ise tegin selle vasakpoolse seina, väga uhke tunne oli.
Millegipärast on pildistamine üldse väga ära ununenud, aga parandan ennast. Selle ajani üks pilt sellest, kuidas Sumo oma pesas sisekujundust teeb.

On tondu noh :)