Elumärgid

Annan vahepeal lihtsalt teada, et oleme veel elus ja ei ole suurest frustratsioonist maja maha müünud ja tagasi korterisse kolinud. Elu on lihtsalt mugavaks muutunud ja midagi väga ei liigu. Nii palju on eelmise postituse lõpust tehtud, et magamistoa põrand on soojustatud ja OSBitud, seinad kipsitud ja põhimõtteliselt pahteldatud, uks vahetatud ja elekter enamuses osas tehtud, ruloodki tellitud. Laiskuss aga ronis sisse ja jäime kuidagi lihvimise taha seisma, lisaks peaks hakkama tegema seda jubedat tööd, milleks on laeplaatide panek. Lagi on aga viltu nagu Pisa torn ja siin majas on nii palju asju juba loodi aetud, et enam kohe üldse ei viitsi. Ei ole eriline väikse jutu ajaja ka, millega ma üritan postituste puudust välja vabandada.
Pole jõulukaunistusigi eriti ette näidata, kuusk on ainult õues. Ainuke kuuseasendus toas on Korea nulu oks, mis oma käbid esimesel õhtul laiali ajas ja nüüdseks juba uued kasvatanud on. Järgmine aasta! on suuresti saanud meie motoks ehk 2017 tõotab tulla töökam. Plaane on rohkem kui praegu õues lund.

Kui elu annab sulle kivihunniku, millega sa õigel ajal midagi ette ei võta, siis tee sellest kompositsioonialus. Ärge kingitusi pätsa panema tulge, sest ühe sees on lillepott ja teises üks tänavakivi, et sügiseste tuulte vastu võidelda.

Kõigile aga, kes veel alles on, soovime hästi vahvaid pühasid ja superpõnevat uut aastat!
Näeme jaanuari lõpus, sest lubasime endale, et puhkusega teeme magamistoa valmis.

Seekordne kassimaks novembrist, kui jõulutunnet oli kolm korda rohkem kui praegu.