Oleme veel noored ja oleneb, kelle külje alt vaadata, suhteliselt beebivanuses oma suhtega. Ehk - elame üürikorteris (sest enne oma tuleb raha koguda!). Aga me ei virise, korter on heas vaikses kohas, maja soe ja naabrid enamuses vaiksed (kui välja arvata teise korruse kolmeaastane Pärtel, kellele on mänguasjadeks vist ainult keeglipallid ja vaipade vastu allergia). Üür on väga mõistlik ja omanik väga vastutulelik. Korterit üle andes öeldi see saatuslik lause: "Peaasi, et te meile korterit hullemana tagasi ei anna."
Mille peale minu peas siis tilises "me hakkame täiega remonti tegema" kelluke. Millele järgnes "oota, aga mis raha eest?!" ja siis "me hakame hästi ODAVALT remonti tegema!".
Pooleteise aasta jooksul oleme korda teinud köögi, kaks koridori, WC ja vannitoa. Kokku on kulunud kuskil 100 eurot (mitte korraga muidugi).
Alustasime köögiga, mille ühes seinas asus nõukogude ajal suure armastusega isetehtud monsterkapp. 'Enne' pilt on kahjuks (või õnneks?) tehtud juba poole lammutamise pealt, peate sinna juurde veel mõtlema määrdunud elevandi hallikarva uksed. Huvitav, kas pooleldi värvimine oli tol ajal miski moeröögatus? Igastahes väga ebapraktiline kapp, uksed käisid halvasti, kapiosad olid idiootsete suurustega, kõige kõrgemale kappi ulatus isegi 0ll ainult tooliga.
Kogu kulutus - umbes kümme eurot, mis läks kruvide, ühe kapijala ja muu sellise träni peale.
such pretty, many wow |
Nipp 2: Looda, et noored teevad korteris kapitaalremonti ja ei ole huvitatud mitte üheski asjast, mis seal enne oli. Pane köögimööblile käpp peale ja vii ära. Kuluks ainult kütus (mis tol hetkel oli päris arvestatav, sest me sõitsime siis elukasVolvoga).
Nipp 3: Oma meest, kes on tugev ja osav.
Nipp 4: Looda, et uue korteri, kuhu kolisid, keldris on eelmiste remontide ülejääk-värve ja kasuta neid monsterkapi tagajärgede eemaldamiseks.
such pretty, many wow |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar