Villa vol 2. Lammutusblogi?

Hõiskasin ikka liiga suure suuga selle remondiblogi välja, sest me tegeleme enamjaolt ainult lammutamisega. Samas, lammutamisblogi ei kõla vist nii atraktiivselt.
Aga eks see nii käibki, et enne peab kõik üles võtma, kui saab uue peale panna. Kuigi tundub, et vanasti arvati risti-vastupidi. Kui seinalt ikka maha tirida seitse kihti erinevaid tapeete, mis on omavahel moodustunud nii paksu korra, et jääb üle ainult imestada, et see kiht juba ammu oma raskuse all seinalt maha ei tulnud. Aga hei, maja oli kindlasti iga kihiga järjest soojem!
Meie uhke ja moodne plaan jätta seintel välja võimalikult palju palki läks ka aia taha, sest ilusaid siseseinasid on ainult kaks, millest omakorda üks on vannitoas ja seal oleks natuke halb plaan seda eksponeerida. Eriti kui arvestada fakti, et sein on tehtud kahest kihist laudadest ja paistab läbi. Mõni on sellisesse asja, aga me oleme siiski natuke diskreetsemad. Teine ilus sein on köögis ja jääb siis ka ainukeseks seinaks, kus puitu näha.
Samas ma ei tohiks ilmselt hetkel veel nii konkreetseid siseviimistlus-steitmente teha, sest alles hiljuti me mõtlesime pool maja plaanist ümber. Kui elu annab sulle vineerist tehtud seina, siis võta see sein maha ja tee poolavatud köök-elutuba!

Üks väike närune seinake võttis enda alla nii palju ruumi.

Alguses plaanisime sinna tahatuppa teha magamistoa, aga nüüd tuleb siis hoopis elutuba. Mis tegelikult loogilisem, sest see on hästi valge tuba, mis ei ole magamiseks just kõige soodsam tingimus. Algselt suureks toaks planeeritud ruum on aga hästi pime, mis on vastupidi just väga soodus tingimus magamiseks. Pluss nüüd saame olla nagu pursuid oma 15m2 magamistoas.

Aga kui elu annab sulle kihtide alt ukse, siis sa ei pea seda lahtiseks jätma,
sest saad muidu väga liiklustiheda magamistoa.

Üleüldiselt on väga rehielamu tunne hetkel. Õnneks on palgid suuremas osas ilusad ja kobedad. Ühest kohast, kus katus läbi laseb ja vihmavesi esimesele korrusele jõuab, tuleb palkidega natuke midagi ette võtta. Uus katus on juba läbirääkimisel ja väga hullemaks asi minna ei tohiks. Aga muidu tundub küll, et ka meie võiks hea tahtmise korral seal majas üheksakümneseks saamiseni elada. Arvestades, palju seal veel teha on, ega me enne vist maha istuda nagunii ei saa.
Hetkel on muidu ainult kaks edasiminekut. Esiteks istutasime esimese taime aeda - 0ll tõi töö juurest leinurgast natuke nukra ja kõvera elupuu, kes sai endale kodukoha juba varem istutatud teise elupuu kõrvale.

Ja ma tean, et see vanem, parempoolne elupuu tundub kuivanud,
aga see on selline sort lihtsalt :D

Pole nagu väga suur asi, aga uhke tunne oli ikka.
Uhkust tunnen ka selle heinaküünisuuruse kompostihunniku üle, mille me koos papsiga kokku klopsisime. Või noh, kui ma ütlen "koos", siis mina käisin aeg-ajalt palke üleval hoidmas ja tema tegi ülejäänud.

Ausalt öeldes oleks teist samasugust veel vaja, sest kolmandik murust (või noh, heinast) on jätkuvalt niitmata, kuna trimmer pidevalt bravuuritseb. Pluss on aias terve pargijagu sireleid, mida ma vaikselt teise, vaese mehe pargi jagu hõrendanud olen.

Niiet ilusait klantspilte ei saa meie elamisest niipea!