26 märts, 2017

Tulevikumuusika

Lubasin eelmises postituses suure suurga (näppudega? klahvidega?), et näitan järgmises postis uut suurt (ha! tegelikult väikest elu-) tuba, aga otsustasin, et hakkan materiaalseks inimeseks ja enne ei ole nõus näitama, kui ma ei saa uut söögilauda. Hetkel sai kasutusse võetud Maimpsi vanavara - vana hea hiigelsuureks laiendatav ümmargune laud. Tegime õhtusöögi (aga pilte ei teinud) kaheksakesi ja laua äärde mahtusime vabalt ära. Probleem oli rohkem laua tagant ärasaamisega ja mitte selle pärast, et söömisest kõhud punnis olid (no võib-olla natuke tegelikult selle pärast ka). Ühesõnaga mu mõte on selles, et see laud on kokkupandult ka massiivne ja tegeleb siin toas rohkem energiavampiirinduse kui toa osaks olemisega. Lisaks meile ei ole kahepeale nii suurt lauda vaja. Kui peakski suuremat massi inimesi vastu võtma, võib alati natuke trenni teha ja selle lakapealt jälle alla veeretada. Lisaks tundub, et see laud on oma aja jooksul näinud kõike alates suhkrusiirupist ja lõpetades mingi pruuni ollusega (ma üritan mõelda, et see ei ole kellegi veri). Ja kui nüüd ikka veel vabandusi otsida, siis laeliistud on ka veel panemata ja mõned asjad tahaks veel seinale panna ja äkki isegi kardinatele mõelda?
Küll aga oleks hea aeg kevadlubadusi anda. Need on peaaegu nagu uusaastalubadused, aga natuke vähem meinstriimimad ja neid kipuvad pigem andma inimesed, kes on kolinud plussmiinus viie aasta jooksul aiaga elamisse. Ehk nagu sa juba oletada võid, sisaldavad need lubadused enamasti sõnu nagu "muru", "kõnniteekivid", "hostad" või "grillnurk".

Kevadlubadus nr 1: kasvuhoone ehitus ja kasutuselevõtt
Kuigi tomatimajandusega sai eelmine aasta vastu puuriita juba päris edukalt alustatud, siis pikemaajalisem lahendus see eriti ei ole. Hullult tüütu on neid kattelooris hoida suvi läbi ja nad nägid seal räästa küljes rippudes päris morbiidsed välja (sest kasvuhoones rippudes näeksid nad vähem morbiidsed välja).
Kasvuhoone saamiseks peaks kõigepealt täpse koha ära otsustama, siis naabri käest loa küsima, et me lähemale kui neli meetrit krundi piirist ehitada tahame, siis augu kaevama, mingi vundamendi ehitama, vanad aknad üle värvima ja siis nendest hoone valmis ehitama.
Tomatiidud on oma nina juba välja pistnud ja ootavad. Ettevaatlikult valisin muidugi sordid, mis õue ka sobivad, sest noh, meie plaanid ei ole ennast alati kõige kordaminevamad. Pikeerisin ülilaisalt - panin lihtsalt mulda juurde, ma ei julge oma kobakäppkiisuvussimiisu kätega nendega rohkem midagi teha.

Isegi idud ei pääse kassikarvadest.

Kevadlubadus nr 2: sissesõidutee
Eelmine suvi suure hurraaga alustatud ja tänaseks kevadeks väikseks basseiniks muutunud pinnase äravedu peab jätkuma, et me oma kolmandal talvel saaksime lõpuks ka seda kingitud lumelabidat kasutada. Ja tegelikult suuremas plaanis, kuna lund enam eriti ei anta, et lihtsalt mitteporise jalaga tuppa saada. Ja et üleüldiselt viisakam oleks. Selle platsi pinnasekaevamisest saab ka mu suvine "jõusaal" ja seljapurustaja. Kui see tehtud, tuleb laenutada mõni suurem patsutaja, siis kruusa tellida ja kangast osta ja hakata kive laduma, mis meil on juba üle aasta olemas ja ilmselt ka juba sammaldunud, ilmselt ei pääse ka mingi vahendi kasutamisest. Pluss osad kivid tuleb üle aia tagasi kokku otsida, sest neid on väga hea raskusteks kasutada.

Kevadlubadus nr 3: sodihunnik
Üks majakülg näeb jätkuvalt välja nagu elaksid siin asju kokku kuhjavad alkohoolikud. Seal on katusejääke, üleüldist sodi ja suur hunnik lammutuspuitu. Samuti on garaaž pilgeni täis sarnast kraami. Mõlemad osad tuleb ära sortida ja siis otsustada, kas me elame järgmise talve nende küttepuudega ära võib peab hakkama nende tellimisele ka mõtlema.

Kevadlubadus nr 4: viljapuude ja marjapõõsaste uuenduskuur
Kui maa vähegi üles sulab, tuleb enamus marjapõõsaid välja kaevata. Ei oska ma midagi teha sellise hunniku punaste sõstarde ega tikritega. Musta sõstra (tegelikult kõik) põõsad on juba liiga vanad, lesta täis ja enam ei kanna. Lisaks on enamus põõsaid ebaloogiliste kohtade peal ja hästi kidurad. Need lähevad kindlasti uuendusse, lisaks tahaks kännasmustikad aeda tuua.
Õunapuid kärpisime päris julgelt ka see kevad ja alustasime järkjärgulist seest tühja hiigelsuure õunapuu mahavõtmist. Eelmine aasta sai aeda istutatud aprikoosipuu, aga kuna lasime külmal kogemata ligi hiilida, siis vilju pole veel saanud. Pole muidugi üldse meie kliima taim, aga loota ju võib. Lisaks tahaks kirsipuid aeda, tolmlemise pärast tegelikult kahtegi.
Aiakultuurist veel nii palju, et üritaks sõpradele kasvatada lehtkapsast, aga ma pole välja mõelnud, kuidas neid kapsaliblikate ja -usside eest kaitsta (sest eelmine aasta läks nuikapsastega nii). Salatit paneme peenrasse kindlasti vähem, sest eelmine aasta oli suurem osa peenrast lihtsalt salatimets (ma näiteks ei teadnud, et tavaline potisalat võib pea meetriseks salatipuuks kasvada) ja me ei jõudnud neid ära süüa. Tahaks proovida ka maisi kasvatamist, lisaks paneks suvikõrvitsale (teadlikult vähem taimi see aasta!) naabriks arbuusi ja meloni, aga need panen kasvama alles kuu aja pärast, uhkustada pole veel millegagi.

Kevadlubadus nr 5: tubased tööd
Kuna terve puhkuse jagu ilusat suveilma on loota sama hea, kui Eurojackpotti oma taskusse oodata, tuleb kuidagi tagalat kindlustada (nagu tööl käia). Vihmaste ilmade ajal on suurepärane lõpetada tubast remonti. Tegemata on veel köögis pliidi ja soojamüüri ümbrus, sama müüri koridoripoolne osa, ahju suitsulõõr ja ahi ise kahest ruumist puhastada (absoluutselt kõige tüütum töö üldse) ja saunasupiga üle tõmmata. Ja no muidugi liistud siin ja seal ja igalpool. Päris suur osa silikoonimistöid on ka tegemata, sest see on samuti päris tüütu.

Kevadlubadus nr 6: sissekäik
Jätkuvalt ootab uuenduskuuri välisuks ja aken sinna kõrvale. Aga seda ma räägin juba pea aasta, niiet ma ei hakkagi rohkem midagi lisama.

Tegelikult võiks neid lubadusi jäädagi andma, aga peab asja ikka mõistlikult võtma ja natuke rohkem läbi mõtlema, sest edaspidised projektid on juba suuremad, kui lihtsalt ühe toa väljaehitamine. Aga praeguste ilmadega (eile sadas lund päev otsa) tahaks lihtsalt kaisus või teki all vedeleda, mis Sumol väga käpas on. Kuidagi üldse ei taha see kevad tulla jälle. Vähemalt tasus pooleaastane kannatlikkus köögi kellaga ära, mis on nüüd pärast kellakeeramist jälle õige.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar